[VOT] Vadja keele sõnaraamat

antaa Kett. vdjL K L P M Kõ S V Po Lu Li J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. Ke Ja-Len. vdjI Ii Ma Kl Kr) anta J-Tsv. antaaɢ I, pr annan K P M J Ku Kr annõn Lu Li J annaa I, imperf annõn M annõõ I annyy Kl annin Ja Lu J annoin Ja Ku
1. anda (ka fig, ka fig) | vn давать, дать; отдавать, отдать; подавать, подать (также безл., также фиг.)
K siiz nuorikkõ antõ ženiχallõõ šolkkõzõõ rätee siis andis pruut peigmehele siidrätiku
M kuhjaa päälee antaaᴢ aŋgookaa einoo kuhja otsa antakse hanguga heinu
J antamizõõ annaʙ, a sitä võlkaa vaa ep saa vällää annab (teistele võlgu) küll, aga seda võlga ainult ei saa (enam) kätte
Li miε antamissa annin ma muidugi andsin
L nuorikkõ annap suuta izälie i emälie pruut annab isale ja emale suud
I vot i nõizõᴅ tšättä antamaa ja vaat hakkad kätt andma
J võlgõssi antõma võlgu andma
J kõrt on annõttu tšähsü, siis piäp tüü teh́ä (kui) kord käsk on antud, siis tuleb töö (ära) teha
P kasõ kunikaz antõ zagatku see kuningas andis mõistatuse
R antaka anele täätä (Lön. 693) rl andke hanele (= mõrsjale) teada
M miä tahon sillõõ antaa üv̆vää meeltä ma tahan sind rõõmustada
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
J ann aika, ehid veel tšüläᴢ joonitõll anna aega (= kannata), jõuad veel külas hulkuda
M tihed bim̆määväᴅ, eväd anna rauhaa sääsed pinisevad, ei anna rahu
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
Lu ai ku nüd annõb märtšää lunta oi, kuidas nüüd sajab märga lund
Lu vene annab ain vettä paat laseb aina vett läbi
Lu se annap suurõõ kaihoo talloo, taloo peremeheel see toob suure kahju tallu, talu peremehele
Lu antagaa õtsat poiᴢ tehke otsad lahti!
2. anda, lüüa, äiata, peksta | vn дать, бить, ударить, швырнуть
M tämä antõ jalgaakaa ta andis (= lõi) jalaga
Ku ko annal lobbaa ni lent́śiid grobbaa kk kui annan vastu pead (laupa), siis lendad kirstu (= saad surma)
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas (andis), siis kõrvad lõid tuld
Lu alki antaa näitä kepil hakkas neid kepiga peksma
M lahzõlõ antaaz remeniä perzettä möö, ku ep kuultaa lapsele antakse rihma(ga) vastu perset, kui ei kuula (sõna)
J rozgia antõma vitsa andma
J koivu-suppia antõma urvaplaastrit andma
M kasta pehmitättii, kazelõõ annõttii saunaa seda pehmitati (= peksti), sellele anti sauna
3. lubada, lasta | vn давать, дать; позволять, позволить, пускать, пустить
I ep kõlpaaɢ antaaɢ näilee rõhgaa tölmääɢ ei tohi lubada neil palju vallatleda
M einäle piäb antaa üv̆vii kuivaa heinal peab laskma hästi kuivada
M mee siä meelütä lahs, elä anna itkõa mine sina rahusta last, ära lase nutta
Lu õpõn annab üvässi tšiini hobune annab end hästi kätte
■
P õmii poikõi rääku no poigad äält eväd antannu hüüdis oma poegi, aga pojad ei teinud häält
M koira annaʙ äältä: kuulõʙ, etti tullaᴢ võõraaᴅ koer haugub: kuuleb, et tulevad võõrad
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere
J annõttii passiboi tänati
M anna mittaamma mõõtkem (hakakem mõõtma)!
L anna antyõss anna andeks
J sinu piti perää anta, a siä nõi-zid riitõõma sul oli vaja järele anda, aga sina hakkasid riidlema
Lu õpõn neĺĺäld jalgalt kompasuʙ, a inemin sõnald annab maahu hobune komistab neljalt jalalt, aga inimene eksib sõnaga
J tult antõma kiirustama, taga kihutama

artteli K P M Lu I (Kõ-Len. Li J-Tsv.) artelli (Ränk) arttõli Lu J-Tsv., g arttelii K P M Lu arttõlii Lu J
1. nooda- või paadimeeskond, -ühistu (püügivahendi ühiseks kasutamiseks) | vn артель (промысловая, рыбацкая)
Lu tšümmee entšiä õli arttelis, ku tšäütii nootall kümme inimest oli meeskonnas, kui käidi noodal
Lu vennee arttõli õli neĺĺä i viis entšiä i kuus paadiühistus oli neli ja viis inimest ja kuus
J pääzin õsa-mehessi arttõlisõõ pääsesin osanikuks (nooda)meeskonda
2. hulk, rühm, kamp; parv | vn группа, толпа, ватага; стая; косяк
P kui üφsinää miez menep sinne naisii artteliisyõ kuidas mees läheb üksinda sinna naiste hulka
I artteliza sõisõvaᴅ kogoza, pajattavaᴅ seisavad rühmas koos, räägivad
M menimmä pihkumäjelee laulamaa kõikõõ artteliikaa läksime Pihkumäele laulma kogu kambaga
M kala kuttõõʙ, sis täm tuõʙ suurõõkaa artteliikaa (kui) kala koeb, siis ta tuleb suure parvena.
Vt. ka noottaartteli

asu M Lu Li J-Tsv. I, g azuu Lu Li az̆zuu M azu J
1. tööriist; asi, ese | vn орудие (труда), инструмент; вещь, принадлежность
M võimma mennä kal̆laa püütämää, asu on valmiᴢ võime minna kalu püüdma, tööriist (= õng) on valmis
M kui tšen juttõõʙ, riissa i asu, se on ühskõiɢ kuidas keegi ütleb, riist või (ja) tööriist, see on üks ja sama
M sep̆pää azuᴅ sepa tööriistad
M painopää-kuraᴢ, kase kuraz on meehii asu liigendnuga, see nuga on meeste asi
I eläɢ võtaɢ minu asuloja ära võta minu asju
2. (toidu)nõu, anum | vn посудина, сосуд
Lu pulmõᴢ piäʙ õlla paĺĺo asui, harttšua täün pulmas peab olema palju (toidu)nõusid, toitu täis
Lu asu on pata, paŋki anum on pott, pang
Li piimä maistab azul piimal on nõu maitse
Lu naapuriss miε pikkaraizõõ azuukaa tõin süttä naabrilt tõin väikese anumaga sütt
Lu elä kokkaa nii kõvassi glazissa assua, meeb rikkii ära koksa nii kõvasti klaasnõu, läheb katki
Lu puu asu võib õlla kõik, mikä on puussa tehtü: lännikoᴅ, paŋgiᴅ, ušatiᴅ puunõu võib olla kõik, mis on puust tehtud: lännikud, panged, toobrid
3. laev | vn судно
Lu tuli suur tuuli, vei tšivije pääl i rikko azuu tuli suur tuul, viis kivide peale ja lõhkus laeva.
Vt. ka azõ

elokunta M elukäik, elu | vn жизненный путь, жизнь
et tää, kui meeb elokunta sa ei tea, kuidas elukäik läheb

elää Kett. K U L P M Kõ Lu Li Ra J (R V) elεä L P elä J-Tsv. el̆lää M Kõ ellää Po Lu Li Ku el̆lääɢ I Элла Pal₂ ellata Kr, pr elän K U L P M Kõ Po Lu Li Ra J elan Kr el̆lää vdjI I, 3. p Эляпь Pal₂ Ii-reg₁ Зелапъ Tum., imperf elin K R L P M Kõ V Lu Li J eĺin M V el̆lii ~ ellii I elada; asuda, olla; läbi saada; abielu elada, kokku elada | vn жить; проживать, обитать; сожительствовать
M kui elämmä kazee vuvvõõ, siz leeb nätšüvällää, kui leeb õttsaassaa voosi elettü kui elame selle aasta, siis saab näha, kuidas on (saab) aasta lõpuni elatud
J tšeŋ kauga eläp, se paĺĺo näeʙ vs kes kaua elab, see palju näeb
Lu miä ilma tüüttä ev või ellää ma ei saa ilma tööta elada
Lu inemin ep tunnõ ellää inimene ei oska elada
M elettii aivoo varmassi elati väga jõukalt
Lu ain elettii sopuzassi aina elati leplikult
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs huntidega elad, huntide viisi tuleb ka ulguda
M sõittõlikookaa naizikookaa on kehno el̆lää riiaka naisega on vilets elada
J tämä eläb ain õmmaa elämissä ta elab aina omaette (elab oma elamist)
P kui eläᴅ kuidas elad (= kuidas käsi käib)?
P ühez rihez elettii talvõll, tõizõs suvõll ühes toas elati talvel, teises suvel
Lu linnalain eläb lidnaᴢ linlane elab linnas
Li müü elämmä eri me elame lahus
M sarvi läheb vällää, siz jääp päh̆hee tolo, mikä eläp sarvõõ alla (kui) sarv tuleb ära, siis jääb pähe tohl, mis on sarve all
L tontti on paha, jõka paikkaz eläʙ kurat on paha, (ta) asub igal pool (igas paigas)
Lu kui eläd mińd́aaka kuidas sa miniaga läbi saad?
L täm starikaakaa eli ta elas vanamehega (= oli vanamehega abielus)
M tämä naizikookaa nõis elämää ta hakkas naisega (kokku) elama

isoossa: issoossa Lu Li issossa (Lu), pr isoon: issoon Lu Li , imperf isoozin: issoozin Lu Li hrl trans isu tunda, (süüa) tahta; isu olla | vn иметь аппетит, охоту (есть); хотеться (есть)
Lu miä issoon marjaa mul on marjaisu
Lu mitä siä issooᴅ mille järele sul on isu?
Lu siä issooᴅ niku saunanain sul on isu nagu nurganaisel
Lu naizõl issomiin meeb üli, siiz jo nõizõp prostopassi süümää (rasedal) naisel läheb isunemine üle, siis juba hakkab lihtsamalt sööma
Li kitsid issoossaa üvvää rohta kitsed tahavad head rohtu süüa
Lu a mill ko sitä issooʙ oi, kuidas mul on selle järele isu!
Vt. ka imottaa, imottsaa

itkõa Kett. K L P M Kõ S Po Lu J (Al. Set. R U Kr) itkõaɢ I (Ii vdjI) itkeä (K R-Reg. M-Set. Kõ-Len. Ku) itkiä Ku (Lu) itkaa Lu Li J (Ra) itka J-Tsv., pr idgõn Kett. K L P M Lu Li J idgen K-Ahl. Kõ-Len. iten Ku itgan Kr, 3. p idgab Kr И́дгапъ K-reg₂ Идгапь Pal₁, imper 1. p И́дгэ Ii-reg₁ Идгэ ~ Идекь Pal₁, imperf itšin K P M S idgin Lu Li J it́śin Ku
1. nutta | vn плакать
I mitä siä ainõ idgõᴅ, leep sillõ itkõaɢ, tšüüneliä ilma val̆laaɢ mis sa aina nutad, aitab sulle nutmisest, asjata pisarate valamisest
J jot itkõmiss eb õllõiᴢ nutt jätta! (et nutmist ei oleks!)
M la idgõʙ: lihõn suu, nahkõn perze kk las nutab: lihast suu, nahast perse
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ vs (üks) suu naerab, (üks ja see)sama suu nutab
Kõ nõizimma itkõmaa üviss meeliss hakkasime heast meelest nutma
M ratkõõb itkõa ~ J parzgub itka nutab kõvasti
Lu aiva reppään itkaa aina nutan ja nutan (üha rebin nutta)
J virizeb itka ~ kiriseb itka viriseb nutta
J ulizõb itka ~ J ulvob itka ulub nutta
M paissu itkõmaa ~ J parahtaz itkõma puhkes nutma
2. itkeda, itku(värsse) laulda | vn причитать, голосить
K tüttäred tulõvad takaa kuultaamaasõõ kui itkõassa. tüttärikko meeb esimeizessi izää tüvee, siz idgõb izäĺee (Al. 21) tüdrukud tulevad tagant järele kuulama, kuidas itketakse. Tütarlaps (= pruut) läheb esiteks isa juurde, siis itkeb isale
M mõnikkaad idgõttii vaissi ääleltää mõned laulsid itkusid vadja keeli
Lu tšen meeb mehele vai koolõʙ, siiz itkõvad ääntä (kui) keegi läheb mehele või (keegi) sureb, siis itketakse
K mõnikkaall pokoinikall mõnt entšiä idgõb ääleltä mõnele surnule itkeb mitu inimest
I noorikõõ piti tšävväs suk̆kua müü, itkõag äälellä, i kuttsuap pulmalõõ, ven̆näässig ittši pruut pidi käima mööda sugulasi, itkema ja kutsuma pulma, vene keeli itkes

jürü Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J Ku Юрю Pal₁, g jürüü P Lu J jür̆rüü M jürü Lu J
1. äike, pikne; välk; müristamine, piksemürin, kõu | vn гроза; молния; гром
K nõõ jo ülies, tulõb jürü, jürääʙ tõuse juba üles, tuleb äike, müristab
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi, kuidas päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
Lu jürü aikana püüvvät kallaa, kala nukuʙ (kui) äikese ajal püüad kala, (siis) kala magab
M jürü vahip sitä kot̆tua, kuza katatat sõp̆põi pikne valvab seda maja, kus rullid pesu
Lu jürü tämää ampu surmaassaa välk lõi ta surnuks
Lu jõgõperä põli jürüssä Jõgõperä (küla) läks välgust põlema (põles välgust maha)
Lu tuli niku seltšääss taivassa jürü tuli nagu välk selgest taevast
Lu ilma jürrüä tulta lüüʙ, siz jutõltii: kase viĺĺaa teräsütäʙ (kui) ilma müristamiseta lööb välku, siis öeldi: see paneb vilja valmima
P ińehmiin on suuttunuᴅ, menep sitä aźźaat praavittamaa, ize on äizää, sitä juoltii: tuli niku jürüükaa inimene on vihastanud, läheb seda asja parandama, ise on ärritatud, (siis) selle kohta öeldi: tuli nagu piksemürinaga
M jürü jür̆rääʙ ~ M Lu jürü jürizeʙ (pikne) müristab
M jürü ammuʙ ~ Kõ jürü izzep tulta ~ J jürü lüüp tulta lööb välku
P i vaatap: puu on ukuo jürüökaa lüönnü ja vaatab: puu on välgust maha löödud (välguga maha löönud)
K ukoo jürü ~ P ukuo jürü ~ M hukoo jürü ~ Kõ jumalaa jürü piksemürin
Lu tšerä jürü keravälk
J jürü pilvi nõizõʙ äikesepilv tõuseb
Lu jürü tuuttša tuõp savvunaa äikesepilv tuleb suitsuna
2. mürin, kolin; lärm | vn грохот, шум; гам
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
J pulmiiz mokom jürü, jot kõrvõd lumppausti pulmas on niisugune lärm, et kõrvad läksid lukku.
Vt. ka ukkojürü

katto Ränk K-Ahl. M Kõ S-Len. V Lu Li Ra J I Ku (K-Al. Ja-Len.), g katoo K Lu Li Ra J kat̆too M Kõ I kato J
1. katus | vn крыша
J kattoi tehä õlgõss, karrõss, lavvõss, päress, tšerepitsass katuseid tehakse õlgedest, plekist, laudadest, pilbastest, katusekividest (õlest, plekist, lauast, pilpast, katusekivist)
Lu roogoss õli katto katus oli (pilli)roost
Lu jaani-ohtogonn vihta vizgattii katoll jaaniõhtul visati viht katusele
M viiχ́teri meneʙ, katod veeʙ tuulispask läheb, viib katused (ära)
J põlo ku on, sis tuli meep katolta katolõ kui on tulekahju, siis läheb tuli katuselt katusele
Lu vaapsalaizõõ pesä ripuʙ kattoz ehtši seinäᴢ herilasepesa ripub katuse või seina küljes
Lu katto šarizõp ku saaʙ katus krabiseb, kui sajab
Li katto alki vootaa katus hakkas vett läbi laskma
M enäpältä õltii tšiinõvvõᴅ, kat̆too alla (ennemalt) olid enamasti kinnised siseõued, katuse all
M üh̆hee kat̆too alla ühe katuse all
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema (tegema)
J viiloikaa kattoo viilkatus
I kartõnõ katto, kartõõs katoᴅ plekk-katus, plekk-katused
Lu karta katto plekk-katus
Lu õlki katoll õltii kozloᴅ õlgkatusel olid malgad
J malkõt panna katoo arjõlõ malgad pannakse katuseharjale
J meni praaznikaa eell druba puhassõma, de kui tätä hitto repi toovvõ katoo kukkulõlt maha läks püha(de) eel korstnat puhastama, ja (ei tea), kuidas kurat rebis (tuua) ta katuseharjalt maha
M kat̆too arja ~ J katoo arjõ ~ kato arjõ ~ Lu katoo kukkula ~ J katoo kukkul katusehari
J vesi tilkup kato räüssäss suurõ bad́d́asõ vesi tilgub katuseräästast suurde puupange
Lu katoo räüstäᴢ katuseräästas
Lu katoo õtsad õllaa viiloᴅ, näväd õllaa lavvala lüütü katuse otsad on viilud, need on lauaga (üle) löödud
Ra katoo viilo katuseviil
M kat̆too alussõᴅ mokomaᴅ niisugused katusealused
J katonn aluᴢ katusealune
2. kaas | vn крышка
Lu lännikko on kõrvijeekaa, katto on pääl lännik on kõrvadega, kaas on peal
Lu mańjerka on, kummal on katto i põhja ühellaized mannerg on (see), millel on kaas ja põhi ühesugused (= ühesuurused)
Li jõka astiall õma katto vs igal astjal (on) oma kaas
Lu kaivo katto on kaivoo pääl kaevu kaas on kaevu peal
Lu taitš-kahjaa katto leivaastja kaas
Lu assiaa kattoo astja kaas
Lu kattilaa katto katla kaas
Lu karpii katto karbi kaas
Li grobaa katto kirstu e. puusärgi kaas
3. (lambi)vari | vn колпак (светиьлника)
Lu lampii katto õli niku zontikka, õli karrõssa tehtü i lud́itõttu valkaassi lambivari oli nagu vihmavari, oli plekist tehtud ja valgeks tinatatud (~ tinakihiga kaetud)
4. vajutuslaud | vn дощечка для придавления засолки, гнетень
Li katto pannaa kapusaa päälee i tšivet katoo päälee vajutuslaud pannakse kapsaste peale ja kivid vajutuslaua peale.
Vt. ka kaivokatto, kartakatto, karuperskatto, kuusikatto, lampii-katto, lautakatto, lavvaakatto, pärekatto, rookokatto, sauŋkatto, serväkatto, silmäkatto, toolikatto, valo-katto, viilo-katto, õltšikatto

kattsoa Lu Li J Ku (Ränk Kõ-Len. Ra) kattsua Lu J Ku, pr katson Lu Ra J Ku, imperf kattsozin Lu J
1. vaadata | vn глядеть, поглядеть, смотреть, посмотреть
Lu däädä kuttsu meitä kattsomaa suurt kallaa onu kutsus meid suurt kala vaatama
J mitä nii väärii katsod minu pääle, vai õõt süämiᴢ miks sa minu peale nii viltu vaatad, kas oled vihane?
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo. säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole? – Sääremari
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole (metsa)
Lu päält kattsoa on naasti, a eʙ mahzõ mittää vs pealt vaadata on ilus, aga ei maksa midagi (= ei ole midagi väärt)
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
J kuu katsop taivass kuu vaatab taevast
J jot võõrõss ep puuttua, katso mill (et) võõrast (vara) ei puutuks, vaata (sa) mul!
Li katso oĺa, elä toku emmää vaata (ette), Olja, ära kuku jääauku!
Lu J katso ettee ~ J katso etteeᴢ vaata ette (= ole ettevaatlik)!
Lu päivä katsop takkaa, tääp kehnoa ilmaa päike vaatab tagasi, ennustab halba ilma
Lu siä ku meet kuhõõ, katso peräll kui sa kuhugi lähed, vaata järele (= pane tähele)
Lu tšümmenikka näütäp tüütä i katsop päältä kümnik näitab tööd (kätte) ja vaatab üle
J kattsoma tšeerolla altkulmu vaatama, põrnitsema
Ku miä saop tahtozin kattsoa, kui smeela siä ooᴅ mina, ütleb, tahtsin vaadata (= teada saada), kui julge sa oled
Lu müü õlimma suimal i kattsozimma, kui parõpii tehä tšülää aźźojõ me olime koosolekul ja arutasime (vaatasime), kuidas paremini korraldada küla asju
J mentii võrkkoi kattsomaa mindi võrke vaatama (= kontrollima)
Ränk katsop rahnoa vaatab mesipuud (= võtab mett)
Lu mustalaizõd nämä kartoill katsottii mustlased, nemad panid kaarte (vaatasid kaartide pealt)
J tšäe kattsojõ hiromant (käevaataja)
2. vaatamas käia, külastada | vn посещать, посетить, навещать, навестить
Li saunnaiss ku mentii kattsomaa, siiz jutõltii, etti mentii katt-sõlaisiill. ain mentii kattsomaa kazvoparvõd i sukulaizõᴅ kui mindi nurganaist vaatama, siis öeldi, et mindi katsikule. Vaatama läksid ikka eakaaslased ja sugulased
Lu tuli kattsomaa kottoo tuli koju käima (vaatama)
3. järele vaadata, valvata, hoida | vn присматривать, смотреть (за кем-чем)
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani (mu) väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J kattsozin velloo karjoi rl hoidsin venna karju
Lu botsmani, tämä katsoʙ koko parahoda meno pootsman, tema vaatab aurikul kõige järele
J papill on paha piika, ep katso lehmii perilee preestril on halb teenijatüdruk, ei vaata lehmade järele
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõ kattsojõ lapsehoidja
4. hankida, muretseda | vn доставать, достать
J nüt tarz [= tarviz] õpõn kattsua nüüd on tarvis hobune hankida
5. katsuda, püüda (midagi teha) | vn стараться (сделать что-либо)
Lu meed lidnaa, ni katso õssaa ookapõssi, sõppaa vai tšentšämüssä (kui) lähed linna, siis katsu osta odavamini, rõivast või jalatseid
Lu tämä kõikõllõ viittää kattso petelle ta püüdis (tüdrukut) igati (igal viisil) petta

korõassi: kor̆rõassi M korreassi ~ korjassi Lu uhkelt, uhkesti | vn гордо
Lu nät ku se meep korreassi, pää pissüᴢ näe, kuidas see läheb uhkelt, pea püsti

kuhõõ Kett. K U P M Kõ S Lu Li Ra J kuhyõ L kuh̆hõõ M kuhhõõ Po Lu kuχχõõ Lu kuhõ K M Kõ Po Lu Ra J I kuhe R-Eur. R-Lön. kuõ M J kuhõõɢ I kuhõɢ I (vdjI) kuhõgõ I kuhoo Ku
1. kuhu? | vn куда?; L lintu, lintu, kuhyõ lentεäᴅ rl. lind, lind, kuhu lendad?; Lu kuhõõ kõrjazit tširvee kuhu (sa) kirve peitsid? M kuh̆hõõ hartšuusõõ on vajaa sfjoklaa kuhu toitu (= millise toidu sisse) on peeti vaja?
Lu kuhõ poolõ lähen nüte (Must. 158) kuhupoole nüüd lähen?
2. adv kuhu | vn куда
S kuhõõ niitti johzõʙ, se on värttenä kuhu niit jookseb, see on värten
Li sõpa-astiad õlivad ümmärkõizõᴅ, kuhõõ pantii sõvaᴅ rõivatünnid, kuhu pandi rõivad, olid ümmargused
M menin sinne, kuhõ troppa vei läksin sinna, kuhu rada viis
Lu tšeeli veep kuhõõ tahoᴅ vs keel viib, kuhu tahad
I eläm mättäük kuhõg ep piäge ära roni (sinna), kuhu pole tarvis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü, kuh̆hõõ silmät panna näe, nii oli häbi, et (ma) ei teadnud, kuhu silmi peita (panna)
I tšem mettsää meeʙ, tšen kuhõõɢ meeʙ kes läheb metsa, kes kuhu läheb
J kuhõ õnni laŋkõõʙ kuhu liisk langeb (kuidas õnne on)
I tämä viiʙ meet tääk kuhõõɢ ta viib mine tea kuhu
J miä meen hot́ kuhõõ, miä em peltšää mittäiᴅ ma lähen kuhu tahes, ma ei karda midagi
Lu tämä kuhõ ni meneʙ, täll ain on õnni kuhu iganes ta läheb, tal on ikka õnne
vdjI en tääk kuhõs saaɢ ma ei tea, kustsaadik
3. kuhugi, kusagile | vn куда-нибудь, куда-то
Lu siä ku meet kuhõõ, katso peräl kui sa lähed kuhugi, pane tähele (vaata järele)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee vanaeit läks sel ajal kusagile esikusse
J paaŋko miä tširja lavvõlõõ vai kaappi. – ühs kõik, kuhõ ni paa kas ma panen raamatu lauale või kappi? – Ükskõik, pane kuhugi
J kuhõ ni buit on kõrjuttõnnu kusagile on peitnud
4. (ei) kuhugi, (ei) kusagile | vn никуда
Lu mikä kuhhõõ ep kõlpaa, se on χlaamu mis kuhugi ei kõlba, see on rämps
Lu em mee kuhhõõ ma ei lähe kuhugi
5. milleks | vn к чему? зачем?
M no joonittõõp koira, ni kuhõ tälle nii pittšä, ümper kot̆toa noh, koer jookseb, siis milleks talle nii pikk (kett), (et) ümber maja (joosta)
J kuhõõ maata kukkaizõllõõ rl milleks maad lillekesele?
I kase on krivoi vana, kuhõm meilee mokoma see (pruut) on kõver, vana, milleks meile niisugust.
Vt. ka kojo-kuhõõ
Vt. ka kuhõiᴅ, kuhõitkaa, kuhõni, kuhõ-nibud́, kuhõõ-leeʙ, kuhõõtši, kunnõ²

kui K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr Куй Pal₂ K-reg₂
1. temp kui | vn когда
M kui porotšellä algab elkottsaa, siz lehmällä on samõi paras piimäaika kui kullerkupp hakkab õitsema, siis on lehmal kõige parem piimaaeg
K šuppulehtua paat pähää, kui päätä vaivattaaʙ kobrulehti paned pähe, kui pea valutab
L leivää murut kui lavvalyõ jäiväᴅ, kopitõttii dai süötii kui leivaraasud jäid lauale, (siis) korjati (kokku) ja söödi (ära)
2. kond kui | vn если
Lu kui emä on pagan, nii tütär onõ pagan kui ema on räpane, siis on (ka) tütar räpane
Lu jalka kui platsab nii suu matsaʙ vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
3. komp kui, nagu | vn чем, как
K miä õlõn noorõpi kui med́d́ee mind́a ma olen noorem kui meie {m.} (= vennanaine v. mehe vennanaine)
Kõ juõlla on kerkiäp kui tehä öelda on kergem kui teha
K senell väliä nuorikkõ viiäs taaz lavvaa tagaa senell samall muodalla kui õhtagonatši selle vahepeal viiakse mõrsja taas laua taha samaviisi kui õhtulgi
Lu õli kui tarviz inemin, a nüt ep tappaa oli inimene, nagu vaja, aga nüüd on puudulik
M tein kui täm tšähsi tegin, nagu ta käskis
4. kui? | vn как?
Lu kui paĺĺo lastia onõ laivaza kui palju lasti on laevas?
Li kui vana siε õõᴅ kui vana sa oled?
J kui kaugaa siä siäll käpälöiᴅ kui kaua sa seal koperdad?
5. adv kui, kui(võrd), kui (tahes) | vn как, сколько, насколько
Lu mittää, kui pittšä se rihma onõ mõõda, kui pikk see köis on
Lu kui pittšä nii lad́d́a kk kui pikk, nii lai (= üht asja võib teha nii või naa)
Lu J oi kui kaukaa makazin oi kui kaua (ma) magasin
J pajatab neilee, kui üvii laulotaa škouluza räägib neile, kui hästi lauldakse koolis
J kui tarkk tämä ni õlko .. kui tark ta ka poleks ..
M õlkoo vaikka kui ahaᴢ el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu või kui (tahes) kitsas elada, ikkagi tuleb (omavahel) sobida
6. kuidas? | vn как?
K kui millõ mennä kattilallõ kuidas ma saan Kattilale?
J kui sinnua kutsutaa kuidas su nimi on (kuidas sind kutsutakse)?
Li kui sillõ aźźaᴅ kuidas sul läheb (kuidas sul asjad on)?
Lu kui eläᴅ ~ kui võiᴅ kuidas (sa) elad?
Lu kui on tervüᴢ ~ kui õõt terve kuidas (su) tervis on?
L kui nii kuidas nii(viisi)?
J kui viisii kuidas(viisi)?
7. adv kuidas | vn как
J kui tšülveᴅ, nii lõikkaaᴅ vs kuidas külvad, nõnda lõikad
L miε juttyõn, kui millõ altiaᴢ näüttii ma räägin, kuidas mulle haldjas end ilmutas
Kõ kui sill bõõ äp̆piä, siε õlõd elähtännü ineehmiin kuidas sul pole häbi, sa oled (ju) elatanud inimene
Po mǜö emmä tää, kui nùorõt tahtovaᴅ meie ei tea, kuidas noored tahavad
J kui puutuʙ kuidas juhtub
K tšen kui antõ kes kuidas (= kui palju) andis
Lu õlin, kui siiᴢ olin (muidugi), kuidas siis (teisiti)
P kui miε n idgõ kuidas ma ei peaks nutma (ei nuta)
8. kuidas ka | vn как ни, хоть как
M kui ep tahtonnu mennä, aintaki pantii kuidas (ta) ka ei tahtnud minna, ikkagi pandi (lapsehoidjaks)
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tahtonnu kuulõta kuidas ma teda ka ei palunud (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
J jo kui viittä tšüsüzin, jot eb jõisõiz viina, vai siis tämä hooliʙ kuidas (kuidaviisi) ka olen juba palunud (palusin), et ta ei jooks viina, (aga) või siis tema hoolib
Lu tätä kui ni praavitõttii, tämä aintaki kooli kuidas teda ka ei ravitud, ta suri ikkagi
9. (kuidas, kuivõrd) küll | vn как, насколько
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
■
J sõtameeᴢ juttõõʙ: elä tuskaa, kui praavitan sõdur ütleb: ära kurvasta, küll (ma) parandan ära
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺä tšümmiessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend talu (kolmekümnest kuni neljakümneni talusid)
J elka peĺĺetka mittäit, avo·ś kui ni buit saamm läpi ärge kartke midagi, ehk saame kuidagi läbi
M sis muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ õige mitme versta tagant tuleb
J süntükoo sinuu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal.
Vt. ka kojokui, niinkui
Vt. ka ko¹, ku, kuinii, kuippäi, kuissaaʙ, kuiᴢ, kuitši, kõõ, kõõᴢ

leütää Kett. K P M Kõ S Ja-Len. Lu Ra (U) leütεä L P leütä J-Tsv. leütääɢ I (Kl) löütää Lu Li (K M Kõ Ku) ĺöütää Set. löütääɢ I, pr levvän Kett. K P M S Lu Li Ra levven Lu J levvää I Kl lövvän K Lu J lövvää I, imperf levvin K L P M Kõ Lu Li Ra J levvii Kl leütäzin P lövvii I löüzin M Kõ Lu Li ĺöisin Kr, 3. p leüti K M Kõ J I leütii P leüsi I ĺeüsi K löüti Lu I löüsi M löüsɪ Ku leida | vn находить, найти
K menin mettsää tšävelemää, levvin linnuu pezää läksin metsa kõndima, leidsin linnupesa
Li miä löüzin kaaznaa, siäl õltii vanad rahaᴅ ma leidsin (peidetud) varanduse, seal olid vanad rahad
P ko repo üli tie meneʙ, siz mitäid levväᴅ kui rebane läheb üle tee, siis (= see tähendab, et) leiad midagi
L levvimmä õjass vellie (venna sünni puhul öeldi lastele:) leidsime ojast velle
Li ku miä ettsizin, siz miä i löüzin kui ma otsisin, siis ma ka leidsin
I nigla laŋkõjõ maalõ, tätä raskaᴢ löütääɢ, tätä ed lövväɢ nõel kukkus maha, seda on raske leida, seda (sa) ei leia
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ mine kas või maa alla, (aga) tema leiab minu (ikka üles)
K aragat kop [= ko ep] tšakattaissi, pesää eb levvettäissi vs kui harakad ei kädistaks, (siis) pesa ei leitaks
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik (pääse)teed (= kui häda käes, siis hüva nõu kallis)
Lu juttu juttua levväʙ vs jutt leiab jutu (= jutust tärkab teine jutt)
Li täätemette löüzin, nät ku puuttu tšättee juhuslikult leidsin, näe, kuidas sattus kätte
Kõ levvettii se vargaᴢ tšättee saadi (leiti) see varas kätte
J tõiss mokoma arka ed levve ku jäneᴢ teist nii arga (sa) ei leia kui jänes
J sinu nain niku bardõkõss levvettü sinu naine (on) nagu lõbumajast leitud
J kuss hitolt on leütennü kõig mokomõd barišnikaa kooziᴅ kust kuradilt on (ta) saanud (leidnud) kõik niisugused parisniku kombed!
I levvettii, buttoby praaviuvat silmäᴅ arvati (leiti) just nagu paraneksid silmad
J tšene on levvetüd rahaᴅ? kelle (omad) on leitud rahad?
■
Lu Li levvettü lahs vallaslaps

lugõtõlla Kett. K L M Lu Li Ra J (R P) lugõtõll Ra J-Tsv., pr lugõttõlõn L Ra J lugõttõõn K Lu Ra J, imperf lugõttõlin K R P Lu Ra J frekv
1. itkeda, itkulaulu laulda v. itkusõnu lausuda | vn причитать, голосить
Lu lugõttõjõ lugõttõõʙ, sõnijeekaa idgõʙ itkeja itkeb, sõnadega itkeb
Ra lugõtõltii, tšetä žaaĺitõttii itketi (sellele), keda nuteti taga
Lu ku tüttö meni mehelee, siis staruhõd lugõtõltii; kalmoil avvaa pääl toož lugõtõltii kui tüdruk läks mehele, siis vanaeided itkesid; kalmistul haua peal samuti itketi
L ku pokoinikkaa autaa lastii lugõtõltii kui surnut hauda lasti, itketi
K jõkain õmaa emää kui tuusi nii lugõttõli igaüks itkes oma emale nii, kuidas oskas
P miä issuzin ennee tšääpää pääl, itšin, lugõttõlin: maka maata tšebiää ma istusin ema kääpa peal, itkesin, laususin itkusõnu: maga kerges mullas
M lugõtõltii õmiilõõ mehiilee i lahsalailõõ, i kõikiilõõ sukulaisiilõõ (kalmistul) itketi oma meestele ja lastele, ja kõigile (surnud) sugulastele
P sõtamehess kui mentii, siz lugõtõltii kui mindi sõduriks (= kui noormehi sõjaväkke saadeti), siis itketi
J ku kursia vaalittii, siz lugõtõltii, emä lugõttõli i tüttö lugõttõli kui tehti pulmaleiba, siis itketi, ema itkes ja tütar itkes
Ra siis pannaa tütöt lavvaa takaa, a se tüttö, kumpa meeb mehele, se lugõttõõʙ siis pannakse tüdrukud laua taha (istuma), aga see tüdruk, kes läheb mehele, see itkeb
L nuorikka tulõb lugõttõlõmaa izälie i emälie pruut tuleb itkema isale ja emale
2. taga nutta; kaevelda, haliseda | vn оплакивать; жаловаться, плакаться
L lugõttõlõn õmii üvii päivii nutan taga oma häid päevi
L mitä siε lugõttõlõᴅ mis sa halised!
3. posida e. lausuda, (nõia)sõnu peale lugeda | vn заговаривать (от болезни)
Li lugõtõltii enne, kui nikahtuš tšäsi ennemalt positi, kui käsi nikastus
Kett. sõnoi lugõtõlla nõiasõnu lausuda.
Vt. ka lukõa

lõhgata Kett. L M Lu Li (K-Ahl. P) lõhgat Kõ-Len. lõhgõta Lu (Li Ra) lõhgõt J-Tsv. lõhgataɢ I lohgata Li-Len. Ku, pr lõhkaan K P M Lu Li J lõhkaa I, imperf lõhkazin L M Li lõχkazin P lõhkõzin Lu J
1. lõhki lüüa, lõhestada; pilpaid v. peerge kiskuda; (puid) lõhkuda; purustada, katki teha; lõhki lõigata; lõhki rebida; lõhki ajada, rebestada; (ära) rebida | vn разбивать, разбить; раскалывать, расколоть, колоть, наколоть, расщеплять, расщепить; разрубать, разрубить; разреза́ть, разре́зать; разрывать, разорвать; отрывать, оторвать
Lu ai ku miä kompassuzin, tšut́ ko päätä en lõhkõnnu oi kuidas ma komistasin, vähe puudus, et ei löönud pead lõhki
M varrõõ õttsa on lõhgattu niku vaasaa pituutta varre ots on lõhestatud nagu (= nii umbes) vaksapikkuselt
J päree lõhkamin treebuitõp snorofkaa peerukiskumine nõuab vilumust
P miä võtin alguo tšätie i nõizin lõhkaamaa tširviekaa ma võtsin halu kätte ja hakkasin kirvega lõhki lööma
Ra pakoo pääl lõhgõtaa alkoi paku peal lõhutakse halge (= puid halgudeks)
M ku lõhgõtas alkoa, sis kurikalla antaas kalunii pääle kui lõhutakse halge (= puid halgudeks), siis lüüakse nuiaga puulõhkumiskirve peale
Ra nii tunnub emääsee niku alko lõhgõttu poolitõõ nii tundub emasse (läinud olevat), nagu (oleks) halg, pooleks löödud
J lõhkaa omeŋ kahtõõ palaa lõika õun pooleks (kaheks tükiks)
M lõhkaat kalaᴅ lõikad kalad lõhki
J laadgoo lõhkõzin poolõssi lõhkusin savikausi pooleks
Li lõhkaa mill kase pähtšenä purusta mulle see pähkel
M lõhkaa muna löö muna katki
Lu karu i susi i repo i jäneᴢ lõhgõttii õpõzõltõ vattsõ karu ja hunt ja rebane ja jänes rebisid hobusel kõhu lõhki
M tahtõ kõik kõrvad lõhgata, nii kõv̆vii kolasti tahtis lausa kõrvad lõhki ajada, nii kõvasti paukus
Lu suur pala suu lõhkaaʙ vs suur tükk ajab suu lõhki
L jänez nõisi nii kõvii nagramaa, etti uulyõ lõhkazi (muinasjutust:) jänes hakkas nii kõvasti naerma, et rebestas huule
Ku ühelt lampaalta lohkas suuree t́śüküü külessᴀ̈ poiᴢ ühelt lambalt rebis suure tüki küljest ära
2. lüüa, virutada | vn ударять, ударить, колотить, поколотить
M miε sillõõ lõhkaan kõrvalõõ, et taho tõissa ma virutan sulle vastu kõrvu (nii), (et) teist (hoopi sa) ei taha
M miε en taho sin̆nua lüvvä, lõhgata ma ei taha sind lüüa
J tätä püsüü ložaka lõhgõtti pähä talle virutati püssipäraga pähe
■
Lu näd lõhkaab mennä näe, vihub minna (= läheb suure hooga)
Kõ oogat bõllu aikaa, piti lõhgat mennä etes (Len. 213) puhata polnud aega, tuli vihtuda edasi minna
Lu päätä lõhkaaʙ pea lõhub valutada.
Vt. ka lõhkoa

maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal₁ Ма Tum. Мъа K-reg₁, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
Kõ maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad
■
Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
Kõ maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²

maahu Lu J-Tsv. maaχχu Lu, g maahuu J viga, eksitus, äpardus, viperus, möödalaskmine | vn оплошность, ошибка, промах
Lu ku nõizõn lüümää vad́d́aa mahhaa, ku meni müütää, tuli maahu (~ ošipkõ) kui hakkan vaia maasse lööma, (ja) kui läheb (läks) mööda, (siis öeldakse:) juhtus viperus
Lu tämä eb anna maaχχua tema ei eksi (arvestustes, otsustades jne.)
J kui siä nii annid maahuu, panit koorõmaa ümper kuidas sa nii valesti lasksid, ajasid koorma ümber?

meeli Kett. K R-Eur. M Kõ Lu Li Ra J I Ku Kr (Len. R-Lön. P) meeĺi J mieli R-Reg. L P J (K R-Lön.) meel M Kõ Lu miel P miili Kõ-Len. Kl-Set., g meelee M Lu J meeĺee ~ meeĺe J meele R-Eur. mielee P
1. meel, mõistus, aru | vn ум, разум, рассудок
M üvä, tšell on paĺĺo meeltä pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
Ra sel inemizel rohkap õnnia mitä meeltä on pääᴢ sel inimesel on rohkem õnne kui mõistust peas
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ kk habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Li jumal eb antannu meeltä jumal ei andnud mõistust
Li emä annaʙ lahzõl nännää suhõõ, a meelt ep paa pähääsee vs ema annab lapsele rinna suhu, aga mõistust ei pane pähe
M mee parõp makaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
J murhõss ävitti meeĺe murest kaotas mõistuse
M meeli jo meni alaᴢ mõistus on (vanadusest) juba alla käinud (= nõrgaks jäänud)
Lu se inemin on vähäizee meelelt laŋkõnuᴅ see inimene on natuke puuduliku mõistusega
M täm eb elä õmall meelellä, tällee kui juõllaᴢ, täm nii tantsiʙ ta ei ela oma mõistuse järgi: nagu talle öeldakse, nii ta teeb (tantsib)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma aruga nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
L pittšä ivuuᴢ, a lühüd mieli vs pikk juus, aga lühike aru
Lu meeltä paaᴅ õpetad (paned mõistust pähe)
Lu pantu meel ep kestä vs (pähe) pandud mõistus ei püsi
Ra suurõõ meeleeka meeᴢ, ku on suur loba tark (suure mõistusega) mees, kui on suur laup
J vähä meeĺekaa vähese aruga
J ize noor, a vana-rahva meeli pääᴢ ise noor, aga vanarahva mõistus peas
R et kuttšun naista nagretšissi, meessä meele poolikassi (Eur. 37) rl (sa) ei nimetanud naist naerualuseks, meest poolearuliseks
2. meel(elaad), hingelaad, loomus | vn нрав, дух
K vot tämä eli õmaa ilozuukaa i üvää meeleekaa vaat, tema elas oma iluga ja rõõmsa (hea) meelega
J parõttakaa meeltä (Must. 152) parandage meelt
3. meel(eolu), tuju | vn настроение
Lu seneekaa siä üvütäd meelee sellega teed sa tuju heaks (= hüvitad pahanduse)
Ra üvälee üvütetää meeltä, a pahalõõ pahanoitõtaa heale (inimesele) tehakse tuju heaks, aga pahale tehakse pahaks
M näd jo täll meeli vähäneʙ näe, juba tal tuju langeb
Lu millõ tuli üvä meeli ma muutusin rõõmsaks (mul läks meel heaks)
M tänänn millõ on aivoo üvä meeli täna on mul väga hea tuju
M piäp tällee antaa üv̆vää meeltä teda tuleb rõõmustada
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin!
I tämä niku üv̆vää meelee tuli ta nagu rõõmustas (= muutus rõõmsaks)
Lu miε õlõn üviz meeliiᴢ, jott tulitta mul on hea meel, et tulite
M lahs nii õli üvil-meeliä lapsel oli nii hea meel
M miä sen̆nee tein üvässä meelessä ma tegin seda heast meelest
J tein üvää meeleekaa tegin rõõmuga (heameelega)
M võtti üv̆vii meelii vassaa võttis heameelega vastu
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab palju, naerab heast meelest
Lu mill on paha meeli, što en kerkinüd ommaa aikaa mennä, müühässüzin mul on paha meel, et (ma) ei jõudnud õigel ajal minna, hilinesin
K ku sikaa näed unõᴢ, siz on pahaa meeltä kui siga näed unes, siis tuleb pahandust (on paha meelt)
J mitä õõtta suruilla suilla, mitä meelille pahoillõ rl miks olete murelike suudega, miks pahas tujus (pahal meelel)?
Kõ jäi paχχoisii meeliise (tal) läks tuju halvaks
J nain alõizõ meeleka tuli kalmoilt kotto naine tuli haleda meelega kalmistult koju
P paĺĺo mesi mielii maailmaa tõi rl tõi maailma palju rõõme (mesimeeli)
J raskaa meeli mure (raske meel)
4. meel, tahtmine, soov | vn (по)желание
P mill eb õlõ mielee perälliine mul(le) ei ole (see) meele järele (meelepärane)
Li millõ näüttiiʙ, on minuu meelee mukainõ mulle meeldib, on minu meele järele
J õpõnõ ebõ·õ tämä meelt müü hobune pole tema meelt mööda
M söö, mikä on meeltä möö söö, mis on meeltmööda
K eväd mennü üχtee mielie (nad) ei jõudnud üksmeelele
5. mõte, meel | vn мысль, замысел
Lu meeli on kõikkia selväp mõte on kõigist kiirem
Lu miä tänävä üül en pannut silmää tšiin, kõikõlaiz meelet tultii makkajõᴢ täna öösel ma ei saanud (pannud) silma kinni, igasugused mõtted tulid lamades
Lu milla nõis nii meeli põlõmaa, sinne piäb mennä mul tekkis vastupandamatu mõte, (et) tuleb sinna minna
Lu täl ain laulud meeleᴢ tal on aina laulud meeles (= mõttes)
Lu mikä siitiäl on meeleᴢ, se umalikkal on tšeeleᴢ vs mis kainel on meeles (= mõttes), see joobnul on keelel
6. mälu | vn память
M en mälestä, kõrraz unostan, milla on lühüᴅ meeli (ma) ei mäleta, unustan ruttu (kohe), mul on kehv (lühike) mälu
■
P nii on pimiä, menet tšäzii mielii on nii pime, (et) lähed käsikaudu
M tämä niku muiza meeliizä ta (on) nagu (peast) segane
Lu tämä on nii muiza meeliᴢ, mikä hätä tuõʙ vai kõvassi on läsivä ta on nii endast väljas, (kas) tuleb mingi häda (= õnnetus) või on (ta) väga haige
Lu heittümizessä on inemin muuz meeliiᴢ kohkumisest on inimene ähmi täis
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M ved́ mennäz jo i meeled mettsää (vanadusest) läheb juba mõistuski segi
Lu miä vaatan, sill on meeled va mettsää ma vaatan, (et) sul on mõtted üha laiali
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
J tuli meelee (ta) rahunes (= kogus ennast, sai enesevalitsuse tagasi)
J meeli tšäüp ümper pea (mõte, mõtted) on segi
M mennäz jo meeled mettsää mälu hakkab juba nõrgenema
Ja kammarii johsos [= johsas] üvil meeliä lahzet (Len. 242) lapsed jooksevad rõõmsalt kambrisse
P tulimma kõikii kotuosyõ üviiz mielii tulime kõik hea tujuga koju
P ep tuõ kõikki mieliesie kõik ei meenu (ei tule meelde)
M ep kuiniiᴅ johu meelee juõlla kuidagi ei tule meelde öelda
Lu miä sill johutan meelee, jott siä ed unohtaisiiᴢ ma tuletan sulle meelde, et sa ei unustaks
J tulõta millõõ meelee tuleta mulle meelde
Lu bõõ i meelezä pole meeleski
J tee tüü väĺĺää, kunis seizob meeĺeᴢ tee töö ära, kuni seisab meeles
M miä piän meelezä ma pean meeles
J jo nee on mentü silmiissä, vaa bõõ mentü meelesse rl need on juba silmist läinud, kuid pole läinud meelest
M vot ku unostin, vot ku meni meeless mettsää kase sõna vaat, kuidas unustasin, vaat kuidas see sõna läks meelest ära
J meelelt laŋkõma ununema.
Vt. ka lahsomeeli, paha-meeli

mettsä Kett. K R L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku (vdjI) metsä K-Ahl. ḿettsä (Ke) mettsᴀ̈ Ku mettse Pi Ke J mettsõ J-Tsv. metts Lu J metz ~ miezze Kr Ме́цца Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Ме́ця Pal₁ Мецца ~ Меца Tum., g metsää L P M Kõ S Lu Li J Ku metsεä L metsä Lu J
1. mets | vn лес
Lu ei õõ metts ilm karrua vs ei ole mets ilma karuta
Lu merell meri kuulõʙ, a mettsäz mettsä kuulõʙ vs merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb
Ku žiivatta ko on kavva mettsäᴢ, siz mettsᴀ̈ otab omassɪ vs kui loom on kaua metsas, siis mets võtab omaks
Lu koto tehtü kauhtana päällä, tšäütii mettsäz i merel kodutehtud kaftan seljas, käidi metsas ja merel
L tševäd jürtšinn karja ja tabuni lazzõttii mettsεä kevadisel jüripäeval lasti kari ja hobusekari metsa
Lu sutta ku peltšäät siz mett-sää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole (metsa)
P brod́ib mettsii möi hulgub metsi mööda
M mettsä elizeb eell üv̆vää säätä mets kajab ilusa ilma eel
J metts vassaaʙ mets kajab (vastu)
Lu oi ku mettsä vuhhaaʙ, ku vihmatuuttsa tuõʙ oi kuidas mets kohiseb, kui vihmapilv tuleb
Lu mettsä šumizõʙ ~ mett-sä vuhizõʙ mets kohiseb
Lu ku tšako tühjäz mettsäs kukuʙ, sis tääp köühää vootta kui kägu kukub raagus (tühjas) metsas, siis (see) ennustab kehva aastat
Li arva mettsä hõre mets
Li sekalikko mettsä segamets
Lu koivu mettsä kasemets
Li petäjä mettsä männimets
M noor vitsikko mettsä noor võsamets
Lu üvä irsi mettsä hea palgimets
Lu sünnid on kõiɢ meiᴢ, eb õõ metsää puiᴢ vs patud on kõik meis (endis), ei ole metsapuudes
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maarohust, pikem metsapuudest? – Tee
Lu metsää nurkka ~ J metsä nukk metsanukk
Li metsää ranta metsaserv
Li metsää laksi metsalagendik
J meree nukkõ, metsää kukkõ .. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ .. mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?] .. Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi ..
M metsää utkõ metspart
Lu metsää õpõzõᴅ metshobused
L metsää altiaaᴅ metshaldjad
Li metsää peremeeᴢ metshaldjas
P metsää haamo ~ metsää paha ~ metsää piru metsatont
Lu metsä ukko, metsä akka, metsä kultaine kunikõs .. (Must. 159) (pikemast mõistatusetekstist:) metsataat, metsaeit, metsa kuldne kuningas ..
Lu mettsä eläjäᴅ ~ mettsä zveeriᴅ metsloomad
P kõikkiilõõ metts elokkailõõ kõigile metsloomadele
P mettsä otuᴢ metsloom
Lu on koto-anõd ja metts anõᴅ on koduhaned ja metshaned
J metts sors metspart
Ra mettsä golupka mets-, kaelustuvi, meigas
S Lu mettsä sika metssiga
P mettsä puukkõ metspuuk
Lu mettsä aho metsalagendik
P einämaalõ meneb mettsä troppa heinamaale läheb metsarada
Lu mettsä kolkka ~ P mettsä kolkku metsakolgas, -nurk
Lu mett-sä vahti metsavaht
J metts herrõ metsaülem
2. mets(araie), (raie)palgid | vn срубленный лес, брёвна
Lu splavšikad lassaa mettsää vettä möö parvetajad parvetavad palke mööda vett
I mettsää viiäᴢ ii sis lavvaᴅ tehtii viiakse palke ja siis tehti (neist) lauad
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja ehitamiseks
■
Lu jo miä menin mettsää juba ma läksin metsa (= läksin oma jutuga sassi)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M ved́ mennäz jo i meeled mettsää (vanadusest) läheb juba mõistuski segi
Lu miä vaatan, sill on meeled va mettsää ma vaatan, sul on mõtted üha laiali
M välissä meep sõna meelessä mettsää vahel läheb sõna meelest metsa (= ära, minema)
Lu ku bõõ tarviᴢ, viskaa mettsää kui pole tarvis, viska metsa (= ära, minema)
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured heida peast (viska metsa)
S Lu mettsä katti ilves
J metts sika mäger
J metts opõin eesel
Kr metsa uopan kaamel.
Vt. ka aapamettsä, alkomettsä, braakkumettsä, hoŋkamettsä, hoŋkomettsä, hoŋkozikko-mettsä, irsimettsä, kahtšimettsä, kaiskaramettsä, kalmomettsä, kazvomettsä, kuusimettsä, lehtomettsä, lepikkomettsä, leppämettsä, mäntümettsä, niini-mettsä, petäjämettsä, pihkumettsä, pähtšinä-mettsä, rassimomettsä, soomettsä, tammimettsä, võsa-mettsa, õkaz-mettsa

musõttia M Lu, pr musõtiʙ M, imperf musõtti
1. mustendada, mustata, must olla | vn чернеть, почернеть; чернеть(ся), темнеть
M ai ko mettsä musõtip kõikk oi, kuidas mets lausa mustab
Lu siäl taivõz musõtiʙ, taitaa leeb vihmaa seal taevas mustendab, vist tuleb vihma
Lu tänävä koko päivä milla silmiiz musõtiʙ täna kogu päev on mul silme ees must (mustendab silme ees)
2. mustaks minna v. muutuda | vn чернеть, почернеть
Lu einä ku kaugaa on maaᴢ, tappaab vihmaa, einä meeb musassi, einä musõtiʙ kui hein on kaua maas, (ja kui) juhtub vihma tulema, (siis) hein läheb mustaks.
Vt. ka mussõnõssa, musõta, musõttaa

näᴅ Al. K L P M Kõ Lu Li J Ku nät P M Lu I nätte Lu nääᴅ K-Al. L Lu näe, vaat | vn вот, вот как, видишь как
Lu ep piä äppiässä, a miä näd äppiän pole vaja häbeneda, aga mina, näe, häbenen
L nääd jo tulõp pimiä näe, juba läheb pimedaks
Lu meil ku näᴅ tuõp pädra, sis se on praaznikka vaat, kui meil tuleb peetripäev, siis see on püha
J näd nütt vas saat kõrvii(t) müü vaat nüüd alles saad vastu kõrvu
K nät kui õlivad aźźad iellä vaat, kuidas olid asjad ennemalt
M nät, ko rahvaz õltii meeleväᴅ vaat, kuidas rahvas oli tark.
Vt. ka näe, näku, nätko, nätkoᴢ, nää

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal₁ Tum. Пэивэ Pal₁ Пэйвя Pal₂ Пэ́йвэ K-reg₂ Ii-reg₁, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
Kõ üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar
■
I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

raukka K P M Lu Li J (S) raukkõ Li J raukk J-Tsv., g raukaa Li J vaeseke, viletsake; vaene, vilets | vn бедняжка; бедный
J kui tämä raukk puuttu veeronnala, katkõz jalgaa kuidas ta vaeseke sattus ratta alla, murdis jala?
J iiri raukka meeb mett-sää hiir vaeseke läheb metsa
J raukõlõ lahzõlõ eb üvä sõna epko silotuss vaeslapsele ei ole head sõna ega silitust
■
P kui siä nõõd raukka päivä lahkuamaa, maimi papii sõnoi (mehe saatmisest sõjateele:) kui sa õnnetul päeval hakkad lahkuma (mehest), meenuta preestri sõnu

siiᴢ Kett. K U M Kõ Lu Ra J I siis K-Ahl. R-Eur. Lu-Len. Lu-Must. J-Must. siiz Al. M-Set. siizä Lu-Len. sii J siᴢ Kett. K U L P M Kõ Po Lu Li J I Ku sis K-Ahl. R-Lön. M-Set. Lu-Len. I Kr siz ~ sise K-Ahl. siss K-Sj. Kr śihś ~ si Kr
1. siis | vn тогда
J veśol aik õli siiᴢ lõbus aeg oli siis (= meie noorpõlves)
J sii jo tuli jürtši-oomnikko siis jõudis juba kätte jüripäevahommik
I i sis kastõ·šmõtta tunnia kase murtšina tuli, siis piäp pereh süüttääɢ ja siis kell kaksteist tuli (see) lõuna, siis tuleb perele süüa anda
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti savipilli põletati ahjus, siis tuli tugev ja ilus
Lu kreslat teχ́χ́ää semperässä, siis saab veittää einää i alkoa, sis kuurma saap tehä lad́d́assi laamits tehakse (reele) seepärast, (et) siis saab vedada heina ja puid, (et) siis saab koorma teha laiaks
Lu kuras piäb hiuttaa, terävä siz leeʙ nuga tuleb ihuda, siis saab terav(aks)
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on uus kuu kui kuu luuakse, siis on noor kuu
P ku miez bõlõ koton, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
Kõ se ku latõli entiziä eloja, ni siis sai nagra (Len. 212) kui see pajatas (ladus lugusid) endisest elust, siis sai alles naerda
Lu tšen meeb mehele vai koolõʙ, siiz itkõvad ääntä (kui) keegi läheb mehele või sureb, siis itketakse
2. siis, seejärel | vn потом, затем
P iestää duumaa, sis pajata vs enne mõtle, siis ütle
Kõ sis häglättii, siiš tšedrättii siis soeti (lina), seejärel kedrati
Lu tämä siz millõõ anti suuta, proššatimma siis ta andis mulle suud, jätsime jumalaga
L sis ko tultii tšerikossa, sis süötii siis, kui tuldi kirikust, siis söödi
P a ko on perekosa lad́d́alõ lagotõttu, päivä kuivataʙ, siz arookaa ajaass kaarõõlõõ aga kui heinakaar(ed) on kaarutatud (laiali laotatud), päike kuivatab (heina), siis aetakse (hein) rehaga kaaretiseks
J eestä peze silmet, siiz vass issuu lavvaa tagaa enne pese silmad, siis alles istu laua taha (sööma)
Lu kõrta tšümme tämä ain tšüsü, perää siis jo süäntü (Len. 278) korda kümme ta aina küsis, pärast siis juba vihastas
3. (kui ...), siis | vn (если ...), то
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu ku piäb mennä ĺuukumaa, sis piäp saaniikaa mennä kui tuleb minna lõbusõitu tegema, siis tuleb saaniga minna
Lu ruvõõ ku revit poiᴢ, siz nõizõb veri tulõmaa kui rebid kärna ära, siis hakkab veri tulema
Lu ku kana munnaa süüʙ, sis piäb nokkaa põlõttaa kui kana sööb mune, siis peab nokka põletama
I kõõs silmäd vaivattii, siz lazzõttii vet̆tee(see) kopeikka kui silmad valutasid, siis lasti vette kopikas
P tšähsiäss, sis piäp tehä (kui) kästakse, siis tuleb teha
4. siis (abisõna, partikkel) | vn же (частица)
J jääkaa siis terveessi jääge siis terveks!
Lu tulõ siiz meile tule siis meile
P millin tämä õli siiᴢ missugune ta siis oli?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
U kui sis kaŋgaz leeʙ milline (kuidas) siis kangas tuleb?
K tahot siä siz mennä tällee tahad sa siis talle (naiseks) minna?
P se ennusab etti med́d́e talo põlõb vällää, vai siz müö vanat kuolõmma see ennustab, et meie talu põleb maha, või siis meie, vanad, sureme
M tšäütii eittsee, sis siäl õppizivad laulamaa vad́d́akkod́d́e lauluja käidi õitsil, seal siis õppisid (nad) laulma vadjalaste laule.
Vt. ka sitte

silmä Kett. K-Ahl. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Eur. R-Reg. Ku) silm Ra J-Tsv. Kr sillme Kr Си́льмэ K-reg₂ Си́льме Pal₁ Ii-reg₁ Си́льмя Pal₁ Силма Tum., g silmää Kett. P M Lu Li Ra J
1. silm (nägemisorganina) | vn глаз (орган зрения)
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
J silmä on ruumõ tšüntteli vs silm on hinge peegel (silm on keha küünal)
Lu tõizõõ silmäᴢ näeʙ rikaa, a eneltä i irttä ʙ näe vs teise silmas näeb puru (= pindu), aga endal(t) ei näe palkigi
M nurmi on silmä, a mettsä on kõrva vs nurmel on silmad, aga metsal on kõrvad
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vahivad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? – Need (see) on silmad
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
Lu täll õltii silmät täünnää tšüüneliitä tal olid silmad täis pisaraid
Lu ain on silmäd märjäᴅ aina on silmad märjad (= pisarais)
Li mill meni õkkain silmää mul läks (vilja)okas silma
Lu kaõ kazvap silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu panõ silmät tšiin pane silmad kinni
Lu makkaap silmäd avõõ magab, silmad lahti
Lu katsop silmät piirullaa vaatab, silmad pilukil
M pani atškad silmiile pani prillid ette
Lu silmää ümpäri on valkulain silma(tera) ümber on silmavalge
J vai siä õõt silmiitt (sõkka), ku d [= ku ed] näe kas sa oled silmitu (pime), et ei näe?
Lu viihkuri pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ vihur keerutab (tolmutab) liiva (üles), näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läks(ki) üle
Ra miä tänävä koko üüt en maganud i silmää tšiin en pannuᴅ ma täna terve öö ei maganud ega saanud silma kinni
Lu tämä silmäd on ühtäpäätä tširjaᴢ ta silmad on ühtepuhku raamatus (= ta aina loeb)
M õmil silmiill näin, se õli nii aźźa oma silma(de)ga nägin, (et) see asi oli nii
Lu piäb oitaa niku ommaa silmää (seda) peab hoidma nagu oma silma(tera)
Ra silmäll kattsoa õli kõlmõd metraa silmaga vaadates (= silma järgi) oli kolm meetrit
P miä näin silmii müö, etti tämä petti ma nägin silmadest, et ta valetas
P tämä tetši suurõt silmäᴅ ta tegi suured silmad (= ta imestas)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaata(si)n tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli
P mene minuu silmiiss vällää mine minu silme alt ära!
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
J tätä silmiistši en salli ma ei salli teda silmaotsaski
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silma nähes
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
Ra jurma meeᴢ, näep karrua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja silma(gi) ei pilguta
P sõimaz minua suut silmät täünεä sõimas mul suud-silmad täis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü kuh̆hõõ silmät panna näed, nii häbi oli, et ei teadnud, kuhu silmi panna
Ku ep sill oo häppiäät saop kahes silmäᴢ ei sul ole häbi, ütleb, kummaski (kahes) silmas
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõp suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia), ja las ta (siis) ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu selvät silmäᴅ ~ Li sirkaat silmäᴅ selged silmad
M unõkkaat silmäᴅ unised silmad
Ra paganat silmäᴅ ~ Lu d́iikoit silmäᴅ kurjad silmad
Lu Li väärät silmäᴅ kõõrdsilmad
Lu kurraa silmä vasak silm
Lu ku mõlõpat silmät tšihkuvaᴅ, tääʙ itkua kui mõlemad silmad sügelevad, (see) ennustab nuttu
Ra kalaa silmä kala silm
Lu kana silmä .. tulõõ aikana kehnossi näeʙ kana silm .. näeb tulega halvasti
M silmää kaasi ~ Ra silmää nahka silmalaug
M silmää ripsiᴅ ~ Lu silmää ripsuᴅ ~ Ra silmää karvõᴅ silmaripsmed
Lu silmää kulmaᴅ silmakulmud
M silmää titte ~ Lu J silmää terä silmatera
J silmää valko ~ silmää valkulain silmavalge
J silmää nurkk silmanurk
Ra silmää luuᴅ põsesarnad
J silmää plikk silmapilgutus
J silmää plikk ~ silmää pilkk silmapilk, hetk, moment
J silmää piiri silmapiir, vaateväli
2. fig silm(ake), lemmik, armsam (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn любимица (ласкательное название невесты в народных песнях)
R ösa siha silmälleni ozopaikka ainüelleni (Reg. 15) rl osta koht mu silmale, asupaik mu ainsale
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
3. pl silmad (näo tähendusena) | vn глаза (в значении лица)
P vot tuotii nuorikkõ, tuotii nuorikkõ lavvaa tagaa, rätte silmil vaat toodi mõrsja, toodi mõrsja laua taha, rätt näo ees
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel näo poriga (kokku)
K pestii silmäᴅ pesti nägu
L ku bõlõ silmät pestü, siz õlõᴅ χaamo kui pole nägu pestud, siis oled nagu hirmutis
J silmäd roojaᴢ nägu (on) must (määrdunud)
4. pl M prillid | vn очки
5. (paha, kuri) silm, silmavaade; (ära)silmamine, kaetamine | vn дурной глаз, дурной взгляд; сглаз
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
Kõ minuu vana ämmä, se kõv̆vii usko silmässi minu vanavanaema, see uskus väga silmamist (paha silma)
Po silmäss võip tulla, što piimä tulõb rahgass silma(mise)st võib tulla, et piim läheb kokku (muutub kohupiimaks)
I a naizikko, tämä vaatti i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla. i senessä silmässä tämä i kooli aga (võõras) naine, ta vaatas ja ütleb: mis kena laps sul on. Ja sellest silma(mise)st ta surigi
Lu kehno silmääkaa inemin tuõb vassaa paha silmaga inimene tuleb vastu
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on paha silm, ta sõnub (ära)
6. silm, avaus, ava (milleski, näit. nõelal, kirvel jms.) | vn глазок (иглы), проушина (топора и т. д.)
M nii on peen silmä, etti en näe lütšätä (nõelal) on nii väike silm, et (ma) ei näe niiti nõela taha ajada
M peenel niglal peeni silmä peenel nõelal on väike silm
M alõzniglal õli silmä kinda(tegemis)nõelal oli silm
Lu rautvarol onõ silmä, silmä pannaa blokkii rauast kettal (= plokil) on avaus (silm), silm tehakse ploki sisse
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirvesilm, kuhu pannakse vars
M omenaa silmäᴅ kartuli silmad (= iduaugud)
7. (suka-, võrgu)silm | vn петля (чулочная), ячея (сети)
Kõ sukkaa teen puikoll, eestää teen silmäᴅ sukka teen (= koon) varrastega (vardaga), esiteks teen (= loon) silmad
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, (siis) peab silmi lisama
M kahs silmää teeᴅ õikõõppäi, a ühs silmä pahnuuppäi kaks silma teed parempidi, aga ühe silma pahem-pidi
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin rea
J miä kaotan jo silmiiᴅ ma kahandan juba (suka)silmi
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ võetakse silmad kokku
M nõsa suk̆kaa silmä, lazzõ suk̆kaa silmä kasvata sukasilm (juurde), kahanda sukasilm
Lu võrkol on sorjat silmäᴅ võrgul on harvad silmad
Lu kurivõrkko on niku ailivõrkko, silmäd õlla vähä suurõpaᴅ tindivõrk on nagu räimevõrk(ki), (ainult) silmad on veidi suuremad
J võrkoo silmäᴅ võrgusilmad
8. laugas, mülgas, soosilm | vn озерко, окно (в болоте, не заросшее травой и имеющее сток)
Lu sooz on silmä soos on laugas
Lu ku silmää meeᴅ, siz algõd vajjoossa kui laukasse lähed, siis hakkad vajuma
P opõn vajoz lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ laukasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse
Ra soo silmä soolaugas
Ra silmä soo laukasoo
9. sügav koht, haud (veekogus) | vn омут
Li tõrvõ-jõgõz on silmäᴅ Tõrvajões on sügavad hauad
Lu silmä auta on litši rantaa merehaud on ranna lähedal
■
J etsi silmäᴅ mine minema!
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on hea nägemine, näeb kaugele
Lu jääti vaa suurõt silmät pähhää sai petta (jäid vaid suured silmad pähe)
M mikä silmiiz näüttäüb ińeehmiizelee inimesele viirastub miski
J et-ko pannu silmelee mikitaa vaśkaa kas sa ei pannud tähele Mikita Vaskat?
Kõ miε tätä silmiiz en nähnü ma ei näinud teda üldse
P põlvyõ silmä põlvesilm
Lu tormii silmä tormi kese (tormi keskpunkt)
M jarvõõ silmä lahvandus, jäävaba ala järvel; jäässe raiutud auk (järvel)
I meree silmäᴅ fig mere silmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal).
Vt. ka kanasilmä, kanaa-silmä, kososilmä, kossasilmä, kulta-silmä, niglaa-silmä, piirusilmä, pittšisilmä, pittšäsilmä, pulkkasilmä, põlvõõsilmä, riimusilmä, roojasilmä, rõõmu-silmä, sini-silmä, soosilmä, sukaasilmä, sõssarsilmä, tihusilmä, tinasilmä, tormi-silmä, tšüünelesilmä, vääräsilmä, õpõasilmä

troppa K-Ahl. P M Lu Ra J I (K Kõ) tropp P J-Tsv., g tropaa P J
1. jalgrada, teerada, rada | vn тропа, дорожка
Lu jalkazõõ tšävvää troppaa müü jalgsi käiakse jalgrada mööda
P leüti tämä tropaa, meni troppaa müö ta leidis teeraja, läks teerada mööda
M öhsüzin mettsäzä. menin sinne, kuhõ troppa vei eksisin metsas (ära). (Lõpuks) läksin sinna, kuhu rada (välja) viis
J näet han siä, miltäizenn gant́ikkõnn on tropp tallõttu sa ju näed, kui kiira-käära on teerada tallatud
J tropaa ääres kazvovõt täkkiäizeᴅ teeraja ääres kasvavad takjad
J kaa mi kompõkõs tropp: mi harkkamuᴢ, see kompõsuᴢ näe, milline konarlik rada: samm ja komistus
P pikkarain tropp väike (~ kitsas) rada
M ai ku mätti lumitšiŋkoᴅ, etti bõõ iiree troppaa oi, kuidas on tuisanud lumehanged, (nii) et pole hiireradagi
P einämaalõ meneb mettsä troppa heinamaale läheb metsarada
2. kõnnitee | vn тротуар
J sora liivaka siputõta troppiit jämeda liivaga puistatakse kõnniteed (üle)
■
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik (pääse)teed
Lu nenää müütä on peerul troppa kk nina mööda on peerul rada (= halb lõhn käib inimesega kaasas).
Vt. ka jalkatroppa

tšen Al. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Len. Ra Ii) ken ~ kee Ku kenn ~ ḱenn ~ ken Kr, g tšenee K M Lu Li J tšenie L P tšen̆nee M I tšennee [sic!] Lu tšene J-Tsv. Цэ́нэ Ii-reg₁, pl tšeᴅ K R P M Po tšeeᴅ Po
1. relat kes | vn кто
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli maamees (~ põllumees)
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
M üvä, tšell on paĺĺo meelta pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
J lesnitsa ontši turvaᴢ, tšen kui kutsuʙ redel ongi {t.}, kes kuidas kutsub
Li rüsümä tšülä põlõtõttii i kõig eläjed mentii, tšen kuhõõtši Rüsümäe küla põletati (maha) ja kõik inimesed läksid (ära), kes kuhugi
Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kk kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud
I siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa, tšellä kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ seal läheb (istub) palju rahvast rongile, kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kellel on linnaigatsus, see tulgu meie külasse
I ii ebõõ tšen̆neekaa pajattaaɢ ja pole, kellega (vadja keelt) rääkida
J arvaa, tšell on arva (ära), kellel on
K tšen sukkaa, tšen soojaa tšiuttua, tšen vöötä tetši kes tegi sukka, kes sooja särki, kes vööd
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõtti, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel poisid ja tüdrukud panid võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud
M viiχ́teri meneʙ, tšelt kuhjat tšelt katod veeʙ tuulispask läheb, kellelt viib kuhja, kellelt katused
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kutsus (kogus) kokku kõik, kes hakkavad abielluma ja lähevad mehele
Lu tšen kõig nagrud nagrõʙ, se kõig idgud idgõʙ vs kes kõik naerud naerab, see kõik nutud nutab
Lu tšell on jano, sell on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
Li tšenee jalga šlapsõʙ, senee suu šmaksõʙ vs kelle jalg tatsub, selle suu matsub
M tšen tääb mitä näissä tuõb valmiissi kes teab, mis neist välja tuleb
M nävät tultii tšet kussa nad tulid mitmelt poolt (kes kust)
Lu piti ettsiä einä, tšen praavitti tuli otsida rohi (taim), mis tegi terveks
2. interrog kes | vn кто; Kõ tšen siä õõᴅ kes sa oled?; Li tšen tuuʙ kes tuleb?; L tšenie sõnat tarkõpaᴅ rl. kelle sõnad (on) targemad? M tšen̆nee kase tara iloza rl. kelle (oma) on see ilus aed?
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, siis öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
M tšen̆nee voitto kelle võit?
M tšellee vaj̆jaa on kellele on (seda) vaja?
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut teha (~ pruulida)?
J tšen siäll minuu rihez on kes on seal minu toas (majas)?
J tšenee kase tšülä kuluinõ pantu ku paja pahainõ rl kelle poolt on rajatud see vilets küla nagu kehv (sepa)paja?
Lu tšetä mennää kossii kellele minnakse kosja (keda minnakse kosima)?
K tšeneesee on poika kellesse poeg on (läinud)?
J tšenee perususs mis päritolu (kelle suguvõsast ta on)?
3. keegi | vn кто-то; кто-либо; кто-нибудь
M kui tšell vaivatap silmiä, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged, siis minnakse sinna (allika juurde) ohverdama
L mitä tšell õli mida kellelgi oli
K tšen meni mehelie nii idgõttii (kui) keegi läks mehele, siis itketi (= lauldi itku)
P tšen koton makaᴢ keegi magas kodus
M meil vot nii, ku koolõp tšen, siz mõnikkaad aivoo pellätäs pok̆koonikkoo meil on nii, (et) kui keegi sureb, siis mõned väga kardavad surnuid
M kui õli tšetä peressä kotonn, siz jäin sinne kui kedagi perest oli kodus, siis ma jäin sinna (ööseks)
I a ku põlõtap tšen da roojõkas meeʙ ni sis rõhgaa niglavaᴅ aga kui keegi suitsetab ja läheb (mesipuud vaatama) räpasena, siis (mesilased) nõelavad kõvasti
M tšel leeʙ kui näüttäüʙ, nii süvväss kuidas kellelegi meeldib, nii süüakse
Ra tšel lee alki kokottaa keegi hakkas koputama
P tšen mokomain keegi
J tšetä ni buit kaĺĺuma kedagi hüüdma
4. (mitte) keegi | vn никто
M tšen ep tiitännü keegi ei teadnud
Lu ved́ tšellä eväd õõ ühellaajõzõt tuzgõᴅ kõigil (kellelgi) pole ju ühesugused mured
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi.
Vt. ka ebnii-tšen
Vt. ka tšempa, tšeŋka, tšenleeʙ, tšenneiᴅ, tšenni, tšen-nibu·it, tšenniiᴅ, tšentši, tšentšäi

tšäsi Kett. K L P Pi Ke M S V Po Lu Li Ra J I Ma (R Kõ Ja vdjI) käsi Ku (K R J) Kr Чэ́сы K-reg₂ Це́си Pal₁ Ii-reg₁ Че́сы ~ Кχе́зи Pal₁ Часси Tum., g tšäee K L M Lu Li Ra J tšäjee Po tšäjie L tšäie P tšäe Lu Ra J
1. käsi (inimese kehaosana) | vn рука (человека)
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin kätega kõhtu kinni
P veri johzõp tšäess veri jookseb käest
I tšäsiillä vizgattii lapatkalla käsitsi tuulati, visati (vilja) kühvliga
Lu tšäsi tšättä pezeʙ, mõlõpad on valkaaᴅ vs käsi peseb kätt, mõlemad on valged (= puhtad)
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs ta sööb kätega, tööd teeb kõhuga
M ühel tšättä lühzin vohoo ühe käega lüpsin kitse
I miä rinnassa see võttaa täm̆mää ühele tšäele ku nõssaa tälle i mahha i jalgaᴅ evät tagossaɢ ma võtan temal ühe käega rinnust (kinni), (ja) kui tõstan, tal ei ulatu jaladki maha
M silmät töh̆hee vaattaaᴢ, vaitõ tšäed evät tšäü silmad vaatavad töö peale, aga käed ei liigu
Li ku teed raŋkkaa tüüᴅ, sis tuõb villi tšättee kui teed rasket tööd, siis tuleb vill kätte
M täm näd nii on üvä ińeehmin, mitä nii tšüzü, täm millõõ niku õikõa tšäsi kõikkõza avitaʙ ta, näed, on nii hea inimene, mida ka ei palu, ta on mulle nagu parem käsi, kõigiti aitab
Lu niku võtap tšäjell poiᴢ nagu käega võtab (valu) ära
J nõdraa tšäekaa helde käega
J mustõlaizõlõ ann vaa koorõtt, kül tämä siis tšätt katsoʙ mustlasele anna vaid koort, küll ta siis kätt vaatab
Lu tämä lüüp tšäellä, ep too mittä valmiᴢ tema lööb käega: (niikuinii) ei saa midagi valmis
Ra millõ riheᴢ kõig on tšäen alla mul on toas kõik käe järgi
Lu mennää tšäess tšiini minnakse käest kinni (hoides)
J tšäed üheᴢ käsikäes
M häilütin tšäekaa lehvitasin käega
J tšässii viskoma, harottõõma käsi ringutama
J võtti tšäeᴅ käed väsisid
Lu annõttii tšättä tervitati, anti kätt
J tšäsi varsiit üles koorima varrukaid üles käärima
P kurõa tšäsi vasak käsi
P õikõa tšäsi parem käsi
Lu tšäee päälüᴢ käeselg
J tšäee ripsi käelaba; käeranne
Ra tšäee jäseneᴅ käeliigesed
Lu tšäsi linneeᴅ käejooned
Lu tšäsi luuᴅ käeluud
2. väljendab suunda | vn выражает направление
K tämä meni õikõaa tšäteesee ta läks paremat kätt
M kur̆rõaš tšäjeᴢ vasakut kätt
M õikõaš tšäjeᴢ ~ õikõata tšättä möö paremat kätt
Ku äärimäin talo pahõpaa kättä viimane maja vasakul
3. sülle, süles | vn на руки, на колени
P miä mairottõlõn tätä (= lassa), tämä tulõb millõ tšätiesie ma rahustan teda (= last) hellalt, ta tuleb mulle sülle
Lu isä lahsi tšäez issu isa istus, laps süles
4. väljendab kokkulepet | vn выражает соглашение, договорённость
J ku noorikk oŋ kozittu, siiz jutõlla: tšäed on lüütü kui pruut on kositud, siis öeldakse: käed on löödud
5. allkiri | vn подпись
M anna õm̆maa tšäee tširjotuᴢ anna oma allkiri
6. fig sümboliseerib inimest | vn символизирует человека
M elä va juttõõ tõizõlõõ tšäelee, laa möö kah̆hõõ täämmä ära ainult ütle kellelegi teisele, las me kahekesi teame
7. fig sümboliseerib võimu | vn символизирует власть
Lu kõiɢ müü õlõmma inemizeᴅ jumalaa tšäeᴢ kõik me, inimesed, oleme jumala käes (võimuses)
■
J ženihõll on noorikk vähäize peent tšätt peigmehel on pruut pisut väikest kasvu
M täm on vargaᴢ, aivoo piäp pittšää tšättä ta on varas, aina varastab
M pittšä tšäsin pikanäpumees (varas)
P kui siš tšäsi tšäüʙ – vassaaʙ – pazgass, üväss kuidas siis käsi käib? – Vastab: Halvasti, hästi!
J siält sain õtsaa tšättee sealt sain otsa kätte (= mulle sai (asi) selgeks)
M uni tuli tšät̆tee unenägu läks täide
Lu tšäzissä meep pois, tšettä ep taho kuunõll läheb ülekäte, kedagi ei taha kuulata
J kui paĺĺo ni riitõõ, muut minu tšäsi jääp pääle kui palju (sa) ka ei vaidle, aga minu sõna (käsi) jääb peale
J tšäess hukka menemä käest hukka (= ülekäte) minema
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli (lahti) läinud
J tšäess menemä ebaõnnestuma, käest (ära) minema
Ra meni üli tšäe se laajeŋki see laeng läks luhta
J tšäe kõrvõll tšäüttemä saamatut (inimest) juhtima, õpetama
M võtan täm̆mää tšäsiilee võtan ta käsile (noomin teda)
I miä sin̆nua võt̆taa tšät̆tee ma võtan sind käsile
I võt̆tii tšät̆tee, nõizii antamaa piimää tällee võtsin kätte, hakkasin talle piima andma
Ra se ko on lovkoi inimin, nii kõik tunnõp tehä, mitä vaa võtap tšättee, senee teeʙ see alles on osav inimene, oskab kõike teha, mis vaid võtab kätte, selle teeb (ära)
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast (käest) ära
J teep tüütä koko tšäelle rl teeb tööd kõigest jõust
Lu milla kõik on tšäsillä riheᴢ mul on toas kõik käepärast
Lu ahnaal inemizel tüü tšäes põlõʙ püüdlikul inimesel töö põleb käes
P pääsi näilt tšäziss vällää pääses nende käest ära
P tämä on minuu tšäziiᴢ, ep kuhõid mene ta on mul käes, kuhugi ei lähe (ära)
M näil rahad mennäz läpi tšäs̆sii neil raha käes ei püsi
J tšäsi vara ~ tšäee vara tagavara
Lu ivusõõleikkaaja on harmaata tšättä õielõikaja on halli värvi (putukas).
Vt. ka adra-tšäsi, adrotšäsi, liiva-tšäsi, tšämmeltšäsi

tšülmä Kett. Len. K L P M Kõ Ja Lu Li J I (S Ra Ko) tšülme Lu Li J I tšülm J-Tsv. külmä Ku külm ~ ḱülme Kr Чюлме Tum. Чю́льмэ Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Кю́льме Pal₁, g tšülmää P Lu Ra J
1. külm (madal temperatuur) | vn холод, мороз
M talvõlla i sütšüzünn, kui tultii tšülmäᴅ, piettii rivaᴅ talvel ja sügisel, kui tulid külmad, kanti sääremähiseid
Lu rojukkaal ilmal i vihmaa i luntaa i tuulta i tšülmää rajuilmaga on nii vihma kui lund ja tuult ja külma
Li tullaa tšülmäd i kahud i hallõᴅ tulevad külmad ja kahud ja hallad
Lu tšülmä alki jo alõnna külm hakkas juba alanema
L kuhyõ siε menet kannii tšülmällä kuhu sa lähed nii(suguse) külmaga?
I kõõs tuud jo tšülmässä, ni sis ahjo lämmitättüɢ, soojõttõõd ümper ahjoa kui juba tuled külma käest, siis on ahi köetud, soojendad (end) ahju ääres
L tšülmεä ed nõizõ tšärsimεä külma (sa) ei hakka kannatama
Li maamunaa varrõd alkivat tšülmässä kõllõssua kartulivarred hakkavad külmast kolletama
Kõ lahzõᴅ ikottavaᴅ tšülmässä lapsed luksuvad külmast
I min̆nua puisap tšülmässä ma vappun külmast
M kane rajurak̆kõõd mennäᴢ, siiz ain tšülmää puhuʙ (kui) need rahetormid mööduvad, siis puhuvad aina külmad tuuled
Ja tšülmä kolaap (Len. 242) pakane paugub
J tšülm jäätütti jalgõᴅ külm võttis jalad (ära)
M tšülmä porotab vee külm kaanetab vee
I tšülme pallõttaap tšäsijä käed külmetavad
Li siiz müö siäl tšülmää näimme paĺĺo siis me saime seal palju külma kannatada
Lu miä taita tšülmää tapazin ma sain vist külma
Lu enne juutii tikopii tšaajua, ku tšülmä tapazi enne joodi sookailuteed, kui külmetati
K tšülmä lei kõik mettsämarjaᴅ külm võttis kõik metsamarjad (ära)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
M nät ku tšülmä pani, rakkõ kõig uulõᴅ näe, kuidas külm tõmbas läbi, ajas huuled puha ohatisse
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad (ära), siis tehti jalgadele heinapepredest vanni
J tšülmess ajõ kõig ruumõ tšippaisõ külmast ajas kogu keha paiseid täis
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
M malina tšai on üvä tšülmässi vabarnatee on hea külmetuse puhul
J pikkarainõ tšülmä väike (~ kerge) külm
J pakkaine tšülmä (Must. 178) kõva pakane
Lu kipsu tšülmä käre külm
Lu milla ku on tšülmä, hibijo on ku tšülmä suurimõᴢ küll mul on külm, ihu on nagu kananahal
Lu tikoppi on tšülmää roho sookail on külmarohi
Ra tšülmää rohokukka raudrohi
2. adj külm | vn холодный, прохладный
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi
M tällä õli läülü süämellä, täm tahtõ tšülmää vettä tal oli süda paha, ta tahtis külma vett
K iilijänn jo tšülmäp vesi eliapäeval on vesi juba külmem
M ai ku tšülmä utu oi kui külm udu
Lu tšülmä häkä külm udu(viirg), hägu; külm kaste
P suppi jahtu, meni tšülmässi supp jahtus, läks külmaks
P tšülmä rihi külm tuba
L bokka on tšülmä külg külmetab
M i vot se on tšülmä suppi, okro·ška on tooš tšülmää suppia, ebõõ väl̆liä mit̆täiᴅ ja vaat see (= botvinja) on külm supp, okroška on ka külm supp, pole vahet midagi
3. adv (on, oli) külm | vn холодно, морозно
Lu milla õli nii tšülmä, što ampaad alkasti lotissa suuᴢ mul oli nii külm, et hambad hakkasid suus plagisema
J kuu kõrjaap päivää, tuõp pimmiä-pi i tšülmä kuu varjab päikese, läheb pimedamaks ja hakkab külm
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
J talvõll on tšülm häülüä furaškõᴢ talvel on nokkmütsiga külm käia
■
J tšülää naizõd antavat tšülmäd meeleᴅ (itkust:) külanaised ei anna südamlikku nõu
P tämä on tšülmää veriekaa, tšülmäverelliin, ep peltšää ta on külma verega, külmavereline, ei karda
P a minuu jätäd tšülmää tšülää päälee (itkust:) aga minu jätad võõraste sekka (külma küla peale)
Lu tšülmä seppä soss-sepp, vilets, oskamatu sepp
K P läpi tšülää tšülmä johzõʙ (Kett. 776) rl läbi küla voolab külm (= oja).
Vt. ka oomnikkotšülmä, tšülm-tšülm

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

tõmmata Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J tõmmataɢ I tõmmõta Lu (Li) tõmmõtõ Lu Li (Ra) tõmmõt J-Tsv. temmata (Ku), pr tõmpaan L P M Lu Li J Ku tõmpan K-Ahl. tempaan Ku, imperf tõmpazin K P Lu Li J Ku tõmpõzin Lu J tõmpazii I tempazin Ku
1. tõmmata (kinni, kokku, peale, poole, välja, äärde jne.) | vn тянуть, вытянуть, по-, при-, с-, притягивать, притянуть, дёргать, дёрнуть
Lu tõmpaa rihmal ümpärii tšiini tõmba nööriga ümbert kinni
M kaŋkaat kõik tõmmõttii, aŋgõõ päälee kangad tõmmati kõik kõva lumekooriku peale (pleekima)
P tõmpaa vähäize enellieᴢ, sis tulõb õikõassi tõmba natuke enda poole, siis läheb otseks
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
P tielehto pannass paisyõlyõ, tämä pehmetäʙ, tõmpaab dräänii vällää teeleht pannakse paise peale, see pehmendab, tõmbab mäda välja
M raana tõmpaab tšiin haav kasvab (tõmbub) kinni
M ripilaakaa tõmmataz leiväd ahjossa roobiga tõmmatakse leivad ahjust (välja)
J sõpa tõmpaap kokkoo riie tõmbub kokku
Lu tõmmata litši seinää (laeva) kai äärde tõmmata
J tõmpõs tširvee tšättee haaras kirve kätte
M ivuussiiss tõmpõzi tõmbas juustest
Kõ eelmuinaa võtõttii soldatiss i tõmmattii arpaa ennemalt võeti soldatiks ja tõmmati liisku
2. (väljendab asendi v. seisundi muutumist | vn выражает изменение состояния, положения)
Lu miä tõmpõzin uhzõõ ragollõ ma tõmbasin ukse praokile
M nät ku katti riŋgottaaʙ, tõmpaz en̆nee kokkaasõõ näe, kuidas kass ringutab, tõmbas enese küüru
J sooni tõmpaab jalkaa jalg tõmbub krampi
P rauta ruossyõsyõ tõmpaᴢ, ruosõttu raud tõmbus rooste(sse), roostetas
P tõmpaab uulõᴅ nagrusuulõ tõmbab huuled naerule
3. suitsetada, (suitsu sisse) tõmmata, hingata | vn курить, вдохнуть
P tämä tõmpaap piippua tema tõmbab piipu
P miε tõmpazin ühie paperoskaa ma tõmbasin (ära) ühe paberossi
L ühesää kertaa tõmmattii laadanaa savvuata üheksa korda tõmmati (sisse) viirukisuitsu
4. intrans tõmmata, vedada (ahju kohta) | vn тянуть (о печке)
M ahjo ep tõmpaa, savvu tuõp kõikk rih̆heesee ahi ei tõmba, suits tuleb kõik tuppa
5. (vägikaigast) vedada | vn (перетягивать противника, держась сидя друг против друга за общую палку – вид народной игры)
J tõmmattii veto-paalikkaa veeti vägikaigast
6. (väljendab soovi, tahet | vn выражает желание, стремление)
M meitä nii tõmpaap pajattaa õm̆maa viisiä meid nii tõmbab omamoodi (= oma keelt) rääkima
M kuza eläᴅ, sinne tõmpaaʙ kus elad, sinna (sind) tõmbab
■
J mehet tõmmõtaa dubiinuškaa lauloa (raŋkkaa tüüt tetšejõᴢ) mehed tõmbavad „Dubiinuškat” laulda (ränka tööd tehes)
J mitä siä nii tõmpaad itka, vai mitä vaivõttaaʙ mis sa nii rebid nutta, või valutab miski?
J tõmpõs kaunessi (ta) punastas
M jõgõperää tšeeli tõmpaab enäpi virossi Jõgõperä keel on rohkem eesti keele moodi.
Vt. ka tõmpia

tünnissüä Lu (Ra), pr tünnisüʙ Lu, imperf tünnissü Lu Ra kokku tõmbuda, kokku minna (riide, rõivaste kohta) | vn садиться, осесть (о материале, об одежде)
Lu niitit piäp kassaa, siis tämä tünnisüʙ, siis sõpa ennää ep tünnisü (lõime- ja koe)lõngad tuleb (enne kanga loomist) märjaks teha, siis see (= lõng) läheb kokku, siis (sellest kangast õmmeldud) rõivas enam ei tõmbu kokku
Ra õsin uuvvõõ plat́jaa, pezin, i kõik tünnissü, jäi peeness ostsin uue kleidi, pesin (puhtaks), ja kõik läks kokku, jäi väikeseks
Lu se nahka tünnisüʙ see nahk tõmbub kokku
Lu oi ku se sittsa tünnisüʙ oi, kuidas see sits läheb kokku

voli K L M S Lu Li J I (P Ja Ku) voĺu Po vooĺ J-Tsv. Воли K-reg₂ Во́ли Ii-reg₁ Pal₁, g volii S volii J voĺaa J
1. võim, tahe, võit, luba | vn воля, власть, позволение, разрешение
S kump eezepää ehiʙ, se võtaʙ volii enelee kes (kumb) enne jõuab, see võtab võimu enda kätte
J izäll han se piäb õll perez voli isal ju peab olema peres võim
Lu koolõmaa ep tää, se eb õõ omaa voli surma (ette) ei tea, see ei ole oma teha
M ... jumalaa voli, kui tahoʙ, nii teeʙ ... (Mäg. 42) .. jumala tahe, kuidas tahab, nii teeb ..
Lu se inemin teeb vollia tüütä, izzee ent eb vaivaa see inimene teeb tööd (oma) tahtmise järgi, ei vaeva end
Lu em miε däädässä vollia saa ei ma onust võitu saa
J võtin õmall volill võtsin oma voliga (loaga)
J mill bõõ volia mul pole luba
M näd on annõttu lahzõlõ voli, meeʙ lautoja i lavõzia möö näe, on antud lapsele voli, ronib (läheb) mööda laudu ja seinapinke
2. vabadus, voli | vn свобода, воля
K kui tuli voli jo, bõllu barššinaa, siiz jo nõistii pajattamaa venäissi kui tuli juba vabadus, (kui) enam polnud teoorjust, siis hakati juba vene keelt rääkima
J tuli kunigaa tšähsü, las kõik talopoigõt volilõ tuli kuninga käsk kõik talupojad vabaks lasta
Li lassa piäp karmissaa, ep piä antaa nii paĺĺo vollia last tuleb karmilt vaos hoida, ei tohi nii palju voli anda
L miε kõikkõa sillõ annan, senieperäss, etti lazzid minua volilyõ ma annan sulle kõike, sellepärast et lasksid mu vabaks (vabadusse)
L lõikatassa tüttärikuo kassa i voli vällεä lõigatakse tütarlapse palmik ära ja võetakse vabadus
J voli meeᴢ isekas, isemeelne inimene.
Vt. ka volillaa